19. juunil 2018 avaldati Euroopa Liidu Teatajas AMLD5 (EL-i viies rahapesuvastane direktiiv, fifth EU Anti-Money Laundering Directive). AMLD5 toob kaasa muudatusi võrreldes neljanda rahapesuvastase direktiiviga (AMLD4). AMLD5 jõustus 9. juulil 2018. Muudetud regulatsioonid tuleb liikmesriikidel oma seadusandluses üle võtta hiljemalt 20. jaanuariks 2020.
Uuendused, mida AMLD5 endaga kaasa toob:
- Laiendab fookust ka rahakotiteenuse pakkujatele ja virtuaalvääringute platvormidele, kunstikaupmeestele ning maksudega seotud teenustele. AMLD5 hakkab kehtima virtuaalvääringute vahetamise teenuse pakkujatele ja virtuaalse rahakoti teenuse pakkujatele, et maandada virtuaalvääringutega seonduvaid riske. AMLD5 mõjutab ka isikuid, kes pakuvad maksudega seotud teenuseid, kuid kes ei ole kohustatud audiitorid, raamatupidajad või maksunõustajad. Kunstikaupmehed on AMLD5 tähenduses kohustatud isikud, kui nende tehingu või omavahel seotud tehingute väärtus ületab 10 000 eurot.
- Pakub üldsusele juurdepääsu EL-i ettevõtete tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele. Juurdepääsu saamiseks kaotatakse vajadus näidata üles õigustatud huvi. Samas ei kehti see usaldusfondide ega teiste sarnaste õiguslike üksuste suhtes. Sellisel juhul antakse ligipääs tegelikult kasu saavat omanikku käsitlevale teabele mis tahes isikule, kes suudab oma õigustatud huvi tõestada ning samuti mis tahes isikule, kes esitab taotluse, mis puudutab usaldusfondi või sarnast õiguslikku üksust, mille kaudu omatakse otseselt või kaudselt kontrollivat osalust äriühingus või muus juriidilises isikus. Juurdepääs hõlmab minimaalselt järgnevat: tegelikult kasu saava omaniku sünnikuud ja -aastat, elukohariiki, kodakondsust ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatust. Kohustatud isikud peavad koheselt võimusid teavitama mis tahes erinevusest, mis leitakse kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete läbiviimisel registrites leiduva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe ja neile teadaoleva tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe vahel. Tegelikult kasu saavad omanikud peavad esitama isikutele tõest teavet tegelikult kasu saava omaniku kohta.
- Kohustab rahapesuvastaseid hoolsusmeetmeid läbi viies konsulteerima tegelikult kasu saavate omanike registriga. Nüüdsest peavad kohustatud isikud KYC-d (“tunne-oma-klienti-põhimõte”) läbi viies konsulteerima vastava tegelikult kasu saavate omanike registriga enne mis tahes uut ärisuhet.
- Kohustab liikmesriike looma riigiasutuste ja riiklike ülesandeid täitvate isikute nimekirja. Selliseid asutusi ja isikuid nimetatakse riikliku taustaga isikuteks (politically exposed person, PEP). EL koostab EL-i tasandil projekti, konsolideerib liikmesriikide riiklikud nimekirjad ja avaldab tulemused. Nimekirjades ei kajastu ühegi isiku nimi.
- Toob uuendusena sisse tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamise suure riskiga kolmandatest riikidest pärit rahavoogude suhtes. Võimendatakse tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamist klientide suhtes, kes on pärit suurema rahapesuriskiga kolmandatest riikidest. Kohustatud isikud peavad läbi viima rea uusi tugevdatud hoolsusmeetmeid. Näiteks on nüüd liikmesriikidel õigus nõuda uue ärisuhte raames tehtud esimese tehingu puhul EL-i standardeid või võrdväärseid rahapesuvastaseid standardeid järgivate riikide pankade pangakontode kasutamist. Liikmesriigid võivad rakendada täiendavaid tugevdatud meetmeid, näiteks teavitamiskohustust äritehingute puhul, mis tehakse suure riskiga kolmandates riikides oleva partneriga, selliste ettevõtete asutamise piiramist, mis pärinevad suure riskiga kolmandatest riikidest või enda kodanike ettevõtete asutamise piiramist sellistes suure riskiga kolmandates riikides.
- Peatab panga- ja hoiusekontode ning hoiulaegaste anonüümsuse ning loob mehhanismid keskseks juurdepääsuks pangakontode ja hoiulaegastega seonduvale teabele üle terve EL-i. Anonüümsete pangakontode, kogumishoiuste ning hoiulaegaste kasutamine lõpetatakse. Liikmesriigid peavad looma keskregistrid või kesksüsteemid elektroonilistele andmetele ligipääsuks hiljemalt 10. septembriks 2020, mis lubab mis tahes füüsilise või juriidilise isiku kiiret identifitseerimist, kes omab või haldab panga- või hoiusekontot või hoiulaegast. Selline teave saab olema otseselt kättesaadav riiklikele rahapesu andmebüroodele (financial intelligence unit, FIU) ja riiklikele pädevatele asutustele.
- Muudab teabe kinnisvaraomanike kohta riiklikele asutustele keskselt kättesaadavaks. Teave kinnisvara omandiõiguse kohta mis tahes füüsilise või juriidilise isiku suhtes saab riiklikele asutustele olema keskselt kättesaadavaks; selleks ei ole tarvis luua kinnisvara keskregistrit.
- Vähendab ettemaksekaartide ja e-raha identifitseerimisvaba kasutamise limiite. Ettemaksekaardi kasutamise limiit ilma isikut identifitseerimata väheneb veelgi, 250-lt 150-le eurole. E-raha internetitehingud ettemaksekaardiga piiratakse 50 euroni (seda võib liikmesriikide poolt veelgi langetada). Vastavalt neljandale rahapesuvastasele direktiivile võivad liikmesriigid lubada kohustuslikel asutustel rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid e-raha puhul, mis vastab teatud nõuetele, sealhulgas limiidi suurusele. MLD5 vähendab selliseid limiidi suuruseid ja kehtestab piirangud anonüümsetele ettemaksukaartidele, mis on välja antud kolmandates riikides.
• FIU volituste edasine laienemine ja teabevahetus võimuasutuste vahel. Riiklike rahapesu andmebüroode õigused ja volitused EL-is laienevad ning koostööd ja teabevahetust suurendatakse FIU-de ja teiste asjakohaste asutuste vahel. Näiteks hakkab FIU saama kesksüsteemi või –registri kaudu juurdepääsu pangakonto teabele.