Eesti riigikorra alused on sätestatud 28. juuni 1992. aasta referendumil heaks kiidetud ning 3. juulist 1992 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduses.

Eesti on parlamentaarne vabariik. Seadusandlik võim on Eestis Vabariigi parlamendil ehk Riigikogul, mis valitakse neljaks aastaks.

Vabariigi riigipeaks ning esindajaks rahvusvahelises suhtlemises on vabariigi president.

Kohtuvõimu teostavad kohtud.

Alates oma iseseisvuse taastamisest on Eesti olnud Kesk- ja Ida-Euroopa üks eesrindlikumaid arenevaid majandusi ‒ peamiselt tänu oma majandus- ja sotsiaalreformide edukusele.

Siin toimib liberaalne turumajandus ning valitsus püüab hoida eelarve tasakaalus ja riigivõla väiksena.

Milline on Eesti õigussüsteem?

Eesti õigussüsteem kuulub Mandri-Euroopa süsteemi, romaani-saksa perekonda, ning järgib klassikalist jaotust era-, avalikuks ja karistusõiguseks.

Eesti õigusaktid on harmoniseeritud üleeuroopaliste õigusnormidega. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja kohustavat jõudu omavad rahvusvahelised lepingud on Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Otsuste vastuvõtmisel võetakse arvesse ka kohtupretsedente.

Milline on Eesti kohtusüsteem?

Eesti kohtusüsteem on jaotatud kolme astmesse:

Esimese astme kohus ‒ maa- ja halduskohtud. Maakohtud vaatavad läbi tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju. Hagi vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt või ühest kohtunikust ja kahest kaasistujast koosnev koosseis.

Teise astme kohus ‒ kaks ringkonnakohust, mis tegutsevad apellatsioonikohtuna esimese astme kohtute otsuste ülevaatamisel. Ringkonnakohtud jagunevad kolmeks kolleegiumiks, mis tegelevad vastavalt tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjadega. Teises astmes vaatavad hagi läbi kolm elukutselist kohtunikku.

Riigikohus vaatab läbi kassatsioonkaebused, teistmisavaldused ning avaldused kohtuliku arutamise üle järelevalve teostamiseks. Riigikohus koosneb tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumi üldkogust ning põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumist, mis tegeleb põhiseaduslike õigustega seotud apellatsioonhagide läbivaatamisega. Samuti on olemas alternatiivsed võimalused vaidluste lahendamiseks: vahekohus ja lepitusmenetlus.

Vahekohus

Eesti Vabariigi seadus “Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta” jõustus 14. augustist 1991.

Arbitraažikohus vaatab asja läbi avalduse alusel juhul, kui:

• pooled on kokku leppinud, et lahendavad vaidluse arbitraažikohtus;
• hageja on esitanud hagi arbitraažikohtusse ning kostja on teinud teo, mida saab tõlgendada nõusolekuna küsimuse lahendamiseks arbitraažikohtu jurisdiktsiooni raames.

Eesti ärikliimat iseloomustab üldiselt ettevõtlus- ja kauplemisvabadus, mis vastab ELi praktikale. Paljud Eesti ettevõtted on Euroopa ning eriti Skandinaavia firmade tütarettevõtted.

Monopole majanduses ei ole, kui välja arvata mõned strateegilised sektorid (raudtee, elektrienergia tootmine ja ülekandmine), mille ettevõtted kuuluvad osaliselt või täielikult riigile.

Valitsuse majandus- ja eelarvepoliitika alane tegevus on olnud kogu iseseisvuse taastamisele järgnenud perioodi vältel suunatud pikaajalise majanduskasvu saavutamisele. 1. jaanuarist 2011 ühines Eesti eurotsooniga.

Enamik investeeringuid ja äriprojekte on kontsentreerunud Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse, kuid valitsus teeb siiski jõupingutusi selle nimel, et kaasata arengusse kõik riigi piirkonnad.

Eesti Pank on sõltumatu keskpank. Panga peaülesanne on osalemine Eesti majanduspoliitika kujundamises sõltumatu krediidi- ja rahapoliitika elluviimise, valitsuse nõustamise ja rahvusvahelise koostöö arendamise kaudu.

Eesti Pank vastutab Eesti sularahakäibe eest.

Eesti pangad on saavutanud märkimisväärset edu elektrooniliste süsteemide väljatöötamisel ning pakuvad klientidele kogu teenustespektrit katvaid teenuseid.

Aktiivne koostöö suurte pankade ja mobiilsideoperaatorite vahel on aidanud kaasa mitmesuguste innovaatiliste lahenduste väljatöötamisele klientide jaoks.

Enim levinud äritegevuse vormiks on piiratud vastutusega äriühingud, mille hulka kuuluvad osaühing ja aktsiaselts.

Erinevus nende kahe ettevõttetüübi vahel seisneb selles, et osaühingu tegevus on aktsiaseltsi tegevusega võrreldes vähemal määral reglementeeritud.

Osaühing

Osaühing (edaspidi OÜ) on piiratud vastutusega äriühing, kus omanikud vastutavad ettevõtte kohustuste eest väljamakstud kapitali piires. Piiratud vastutusega äriühing on soovitatav asutada juhul, kui soovitakse tegelda ettevõtlusega, mille puhul vajadus kapitali järele ei ole kuigi suur ning osanike arv on suhteliselt väike. Ainult ühe omaniku puhul luukase kõige sagedamini just OÜ, ja mitte aktsiaselts. Sel juhul on ettevõtte juhtimine tunduvalt lihtsam ning sellesse on võimalik kaasata väiksem arv inimesi. Teisalt tuleb ettevõtte vormi valikul lähtuda eelkõige ettevõtte pikaajalisest strateegiast ja arenguperspektiividest.

Osakapitali miinimumsuuruseks on 2500 eurot ning osakapitali maksimumsuurus ei ole piiratud. Iga osanik võib omada üht OÜ osa, mille miinimumväärtus on 1 euro. Otsuste vastuvõtmisel on igal osanikul tema osa väärtusega proportsionaalsel arvul hääli.

Asutamine

Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut (nii juriidilised kui füüsilised isikud), kaasa arvatud välisriikide residendid. OÜ asutamiseks sõlmivad asutajad notari juures kinnitatud asutamislepingu. Asutamislepingu lisana kinnitavad asutajad OÜ põhikirja.

Osade eest tasumine

Osade eest võib tasuda rahalise sissemaksega OÜ pangaarvele või mitterahalise sissemaksega, milleks võib olla mis tahes asi, mille väärtust on võimalik hinnata rahas ning mis antakse üle OÜ-le. Juhul kui osakapitali suurus on 25 000 eurot või rohkem ning mitterahalise sissemakse summa ületab 1/10 osakapitalist või kõik mitterahalised sissemaksed kokku moodustavad üle poole osakapitalist, peab mitterahaliste sissemaksete väärtuse kinnitama audiitor. Muudel juhtudel piisab mitterahaliste sissemaksete väärtuse hindamisest juhatuse poolt.

Alates 1. jaanuarist 2011 võivad residentidest füüsilised isikud OÜ asutada kapitali sissemaksete edasilükkamisega.

Osaühingu juhtimine

OÜ kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike üldkoosolek, mis määrab OÜ arengu üldsuunad.

OÜ tegevust korraldab juhatus. OÜ-d võib esindada iga juhatuse liige, kui tema esindusõigus ei ole põhikirjaga piiratud. Selline piirang kehtib kolmandate isikute ees juhul, kui registrisse on kantud vastav märge.

Vastutus

Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega. Juhatuse liikmed ning järelevalvenõukogu liikmed (kui see on ametisse määratud) kannavad vastutust ettevõttele tekitatud kahju eest juhul, kui nad on täitnud oma kohustusi hooletult või on tekitanud ettevõttele kahju tahtlikult.

Osa käsutamine

Osa saab vabalt võõrandada. Osa võõrandamise või koormamise tehing (näiteks pantimine, koormamine kasutusõigusega) peab olema notariaalselt kinnitatud. Põhikirjaga võib ette näha teiste osanike ostueesõiguse osa võõrandamise korral.

Aktsiaselts

Aktsiaselts (edaspidi AS) on piiratud vastutusega äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks. AS on soovitatav luua suure kapitalivajadusega äriprojektide puhul ning suure arvu aktsionäride korral. Aktsionärid vastutavad ettevõtte kohustuste eest enda poolt aktsiakapitali tehtud sissemaksete piires.

Mõnede tegevusvaldkondade puhul on kohustuslik asutada just AS: näiteks pangandus, kindlustus jt.

Aktsiakapitali vähim suurus on 25 000 eurot. Ülempiiri aktsiakapitali suurusele ei ole. Ühe aktsia vähim väärtus võib olla 0.10 eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel ühe hääle.

Aktsiaid on võimalik välja lasta eri liiki ja erinevate õigustega.

Asutamine

AS-i võib asutada üks või mitu isikut (nii juriidilised kui füüsilised isikud), sealhulgas nii Eesti residendid (või Eesti kodanikud) kui ka välisriikide residendid.

AS-i asutamine on võimalik kahel viisil:
1) asutamine ilma aktsiate märkimiseta (enam levinud asutamise viis);
2) asutamine aktsiate märkimise teel (kasutatakse harva).

Erinevus nende kahe meetodi vahel seisneb selles, et asutamine aktsiate märkimisega eeldab juba iseenesest avatud tüüpi ühingu loomist, kus saab olema palju omanikke. Samal ajal nõuab sellise AS-i loomine rohkem aega ning on kulukam.

AS-i asutamisel sõlmivad asutajad notariaalselt kinnitatud asutamislepingu.

Asutamise korral aktsiate märkimisega tuleb asutamislepingus ära näidata asutamiskoosoleku toimumise kuupäev ja koht ning aktsiate märkimise kuupäev ja koht.

Asutamislepingu lisana kinnitavad asutajad AS-i põhikirja; asutamise korral aktsiate märkimisega kinnitatakse põhikirja projekt.

Alates 01.02.2001 peavad asutatavad aktsiaseltsid esmalt registreerima oma aktsiad Eesti Väärtpaberikeskuses ning alles pärast seda saab kanda ettevõtte registrisse.

Aktsiate eest tasumine

Aktsiate eest võib tasuda rahalise sissemaksega asutajate poolt avatud pangaarvele või mitterahalise sissemaksega, mis võib olla asja või õiguse kujul ja mis antakse üle AS-ile ning mida on võimalik hinnata rahalises väärtuses. Mitterahalise sissemakse hinnatud rahaline väärtus peab olema tingimata kontrollitud audiitori poolt.

Aktsiaseltsi juhtimine

Asjaolu, et AS-i puhul eeldatakse suurt hulka omanikke ning muude äriühingu vormidega võrreldes ühtlasi ka kõrgemaid nõudmisi kapitali suhtes ning et AS-i juhtimisstruktuur on samuti keerukam ‒ lisaks üldkoosolekule ja juhatusele tuleb ametisse määrata ka järelevalvenõukogu, mis koosneb vähemalt kolmest liikmest ja mis on aruandekohustuslane üldkoosoleku ees. Nõukogu planeerib AS-i tegevust ning teostab kontrolli juhatuse tegevuse üle.

Aktsiate käsutamine

Aktsiad on vabalt võõrandatavad ning samuti võib aktsiaid koormata kasutusõigusega. AS-i põhikirjas võib ette näha, et aktsiate võõrandamisel on teistel aktsionäridel ostueesõigus. Samuti võib põhikirjas sätestada aktsiate koormamise piirangud või keelu. Kõik aktsiate valdamisega seotud tehingud tuleb vormistada kirjalikult. Aktsiate võõrandamise korral tuleb müüja väärtpaberiarvel olevad aktsiad üle kanda ostja väärtpaberiarvele. Samuti registreeritakse omandiõiguse üleminek Eesti Väärtpaberikeskuses.

Vastutus

Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega. Juhatuse liikmed ning järelevalvenõukogu liikmed kannavad vastutust ettevõttele tekitatud kahju eest juhul, kui nad on täitnud oma kohustusi hooletult või on tekitanud ettevõttele kahju tahtlikult.

Täisühing

See on piiramata vastutusega, kahe või enama osanikuga organisatsioonilis-õiguslik vorm. Osanikud kannavad ühingu kohustuste eest vastutust täies mahus. Minimaalseid kapitalimahutusi ette nähtud ei ole.

Usaldusühing

Selle ühinguvormi puhul on nõutav, et vähemalt üks osanikest (täisosanik) kannab ühingu kohustuste eest täit vastutust. Kui täisosanik kannab ühingu kohustuste eest täisvastutust, siis usaldusosanik vastutab üksnes tema poolt isiklikult ühingusse tehtud sissemakse ulatuses. Sellises ettevõttes on usaldusosanikul juhtimises piiratud õigused.

Füüsilisest isikust ettevõtja

Üksikisikust ettevõtja peab ennast registreerima äriregistris notariaalse avalduse esitamise teel. Ta vastutab oma kohustuste eest piiramatus mahus.

Välisfirmade filiaalid Eestis

Välismaine ettevõte võib luua Eestis oma filiaali. Filiaal ei ole Eesti juriidiline isik, kuid ta peab ennast registreerima äriregistris. Filiaali tegevuse eest vastutab peakontor. Filiaali juhatusse võib määrata ühe liikme või mitu liiget. Filiaali raamatupidamisarvestust korraldab peakontor kooskõlas Eesti õigusaktidega.

Piiriülesed ettevõtted

Vastavalt Eestis kohaldatavatele EL-i õigusaktidele on ette nähtud võimalus registreerida selliseid ühenduste vorme nagu: European Company (Societas Europea), European Co-operative Society, European Economic Interest Grouping, European Grouping of Territorial Co-operation.

Seltsing

Võlaõigusseaduses on ette nähtud võimalus asutada ühise tegevuse eesmärgil partnerite seltsinguid. Selline partnerlus ei ole juriidiline isik ning seda ei pea registreerima.

Ettevõtte asutamine on notariaalne protseduur. Alternatiiviks on elektrooniline asutamisprotseduur, mida saavad kasutada Eesti, Argentiina, Portugali, Soome, Belgia ja Leedu residendid.

Dokumentide suhtes kehtivad nõuded

Esitatavad dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Võõrkeeles koostatud dokumentide puhul peab olema kaasas ametlik tõlge eesti keelde ja dokument peab olema legaliseeritud. Vastastikuse õigusabi osutamise lepingu olemasolu korral legaliseerimist ei nõuta (Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu).

Elektrooniline teenindus

Digitaalallkirja seaduses on määratud kindlaks digitaalallkirja kasutamise tingimused. Ettevõtete registreerimise portaal pakub võimalust esitada dokumendid digitaalsel kujul.

Digitaalne teenindus on üks eeldus üleminekuks paberivabale dokumendihaldusele.

Äriregistrisse kantavad paber- või elektroonilised dokumendid, sealhulgas avaldused, teisendatakse automaatselt digitaalsele kujule.

Andmekaitse seadus

Isikuandmete kaitse seadus reguleerib isikuandmete töötlemist ning sellega on kehtestatud isikuandmete töötlemise tingimused ja kord.

Füüsilised isikud Eesti ID-kaardiga saavad ettevõtte registreerida 48 tunni jooksul läbi interneti.

Välismaised kodanikud peavad sõitma Eestisse ja esitama notari kaudu registreerimistaotluse Äriregistrisse
või esitama notariaalselt tõendatud ja legaliseeritud volituse. Mõned tegevusliigid nõuavad vastava litsentsi
olemasolu. Registreerimisprotsessile kulub enamasti 5 päeva.

Läti ja Leedu äriõigus on Eesti omaga sarnased. Äriühenduste registreerimise ja ümberregistreerimise protseduur
on sarnane Eesti omaga.

Ettevõtte asutamine Venemaal ja Ukrainas võib nõuda rohkem aega – kuni 3 kuud.

Raamatupidamisarvestus

Majandusaasta kestab 12 kuud. Juhul, kui majandusaasta alguse kuupäev muutub, ning muudel seadusega ette nähtud juhtudel võib organisatsiooni majandusaasta kestus olla lühem või pikem kui 12 kuud, ehkki see ei tohi ületada 18 kuud.
Iga majandusaasta lõpus peab isik, kes on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust, koostama majandusaasta aruande, mis koosneb finantsaruandest, tegevusaruandest ja audiitori järeldus-otsusest (kui audit on nõutav) ning kasumi jaotamise otsusest. Allkirjastatud majandusaasta aruande skaneeritud koopia tuleb esitada äriregistrile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Audit / ülevaatus

Audiitorkontrolli nõue tekib juhul, kui on täidetud kaks kolmest järgmisest tingimusest:

1. käive või tulud ületavad 4 000 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 2 000 000 eurot;
3. töötajate arv on üle 60,
või üks kolmest järgmisest tingimusest:

1. käive või tulud ületavad 12 000 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 6 000 000 eurot;
3. töötajate arv on üle 180.

Ülevaatuse (lihtsustatud audiitorkontrolli) nõue tekib juhul, kui on täidetud kaks kolmest järgmisest tingimusest:

1. käive või tulud ületavad 1 600 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 800 000 eurot;
3. töötajate arv on üle 24,

või üks kolmest järgmisest tingimusest:

1. käive või tulud ületavad 4 800 000 eurot;
2. bilansimaht ületab 2 400 000 EURO eurot;
3. töötajate arv on üle 72.

Üldteave

Eesti maksusüsteem on lihtne ja liberaalne. Süsteemi eripäraks on, et tulumaksu puhul kehtib vaid üks ja ühtne maksumäär (ühetaoline skaala). Maksusüsteem on sätestatud maksukorralduse seaduses.

Kehtivad riiklikud maksud

– Tulumaks (mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust residendi tuludelt) ‒ 20%
– Käibemaks ‒ alates 1. juulist 2009 20%
– Sotsiaalmaks ‒ 33% (20% sotsiaalkindlustus ja 13% tervisekindlustus)
– Töötuskindlustusmaks (01.01.2013 seisuga): 0,8% tööandjalt + 1,6% töötajalt
– Maksed kogumispensioni fondi – 2%
– Aktsiisid (tubakas, alkohoolsed joogid, mootorikütus, mootorsõidukid, pakendid);
– Hasartmängumaks
– Maamaks
– Raskeveokimaks

Maksumaksjad

Maksumaksjateks on Eestis residendid ja mitteresidendid ‒ nii juriidilised kui füüsilised isikud. Juriidilise isiku mõiste hõlmab ettevõtteid, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja fonde ning alalisi tegevuskohti (alalised esindused).
Juriidiline isik on Eesti resident, kui ta on asutatud vastavalt Eesti õigusaktidele või on registreeritud Eestis. Välisfirma filiaali Eestis vaadeldakse alalise tegevuskohana.

Füüsiline isik on Eesti resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või ta viibib Eestis iga üksteisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul üle 183 päeva.

Registreerimisnõuded

Äriregistris registreeritud maksumaksjad (ettevõtted, filiaalid jt) kantakse automaatselt maksumaksjate registrisse.

Mitteresidendid võidakse registreerida maksu- ja tolliorganite poolt teatavatel asjaoludel (näiteks tööandjana tegutsevad ettevõtted, millel on alaline tegevuskoht).

Käibemaksukohustuslase numbri saamiseks on tarvis ettevõte EV Maksu- ja Tolliametis eraldi registreerida. Selleks peab ettevõttel olema (või tekkima lähiajal) käive käibemaksuseaduse mõistes ning tegevuskoht Eestis, mille kaudu tegevus hakkab toimuma. Maksuhalduril on õigus nõuda selle kohta tõendeid.

EV mitteresidendist ettevõte peab enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena registreerima endale alalise tegevuskoha Eestis või määrama endale maksuesindaja.

Alates 1. juulist 2014 jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, mille kohaselt luuakse töötajate register. Vastavalt muudatusele peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud registreerima oma töötajad Maksu- ja Tolliametis.

Alalise tegevuskoha maksustamine

Alaline tegevuskoht on koht, mille kaudu mitteresident korraldab täielikult või osaliselt majandustegevust Eestis. Samuti tekib see juhul, kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud sõlmima tehinguid ning sõlmib korduvalt tehinguid Eestis.

Kõik majandustegevusega mitteseotud kulutused ja muud alalise esinduse tulude arvelt teostatavad väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Samuti maksustatakse tulumaksuga erisoodustusi, kingitusi ja annetusi.

Topeltmaksustamise vältimine

Eesti on allkirjastanud topeltmaksustamise vältimise lepingu Valgevene, Kanada, Hiina, Tšehhi Vabariigi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Islandi, Iirimaa, Itaalia, Kasahstani, Läti, Leedu, Moldova, Madalmaade, Norra, Poola, Rootsi, Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi ning teiste riikidega (kokku 51 riiki). Sellise kokkulepete arv kasvab pidevalt.

Tulumaks (residendid)

Kas Eestis on olemas tulumaks?
Ettevõtte tulud kuuluvad maksustamisele üksnes siis, kui need jaotatakse omanike vahel ära. Sealhulgas tekib maksukohustus ettevõtte kapitali vähendamisel (juhul, kui see suurenes fondiemissiooni arvelt), aktsiate või osade väljaostul ning pärast likvideerimist järele jäänud varade jaotamisel (selles osas, mis ületab kapitalisse sissemakset). Samuti kuuluvad maksustatavate väljamaksete hulka majandustegevusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed, erisoodustused, kingitused ja annetused.
Maksusumma arvestatakse eespool määratletud väljamaksete summadelt.
Juhul kui Eesti residendist maksumaksja saab maksustamisperioodil tulu välisriigist, liidetakse kogu välisriigis saadud tulu maksustatavale summale otsa ning sellelt tulult välisriigis makstud või kinni peetud tulumaks arvestatakse tasumisele kuulvast tulumaksusummast maha. Tulumaksu arvestatakse eraldi Eestis saadud tulult ning igas konkreetses välisriigis saadud tulult.
Välisriigis sellise tulu pealt makstud tulumaksu, mis ei ole Eestis maksustatav tulu, arvesse ei võeta.

Juhul kui välisriigis on tulumaksumäär kõrgem kui Eestis, siis ülemakstud tulumaksusummat ei hüvitata.

Eesti kui holding-jurisdiktsioon

Spetsiaalsed EV tulumaksuseaduse sätted teevad Eestist ahvatleva koha valdusettevõtte registreerimiseks.
Vastavalt neile sätetele ei maksta dividendide väljamaksmisel tulumaksu, kui residendist ettevõte maksab dividendid välja lepinguga ühinenud riigi või Šveitsi Konföderatsiooni maksukohustuslasest residendilt saadud dividendidena saadud tulu arvelt ning dividendide saamise hetkel kuulub talle vähemalt 10% tütarettevõtte aktsiatest või häältest. Sama sätet kohaldatakse ka dividendide saamise korral muudes jurisdiktsioonides, välja arvatud madala maksumääraga jurisdiktsioonides, tegutsevatelt tütarettevõtetelt.

Samamoodi vabastatakse Eestis maksustamisest välisriigis tegutsevalt Eesti ettevõtte alaliselt esinduselt (permanent establishment) saadud tulu, kui alaline esindus on teises riigis tulumaksu juba tasunud.

Samuti ei tasu saadud dividendidelt tulumaksu füüsilistest isikutest maksukohustuslastest Eesti residendid, kui tulumaks sellelt tulu osalt, mis oli dividendide väljamaksmise aluseks, on juba tasutud või dividendidelt arvestatav maks on juba kinni peetud.
Viimane säte muudab Eesti paljudel juhtudel ahvatlevaks kohaks maksuresidentsuse saamiseks.

Tulumaks (mitteresidendid)

Mitteresidendi maksustamisel kehtib tuluallika põhimõte: st maksuga maksustatakse üksnes need tulud, mis on saadud Eestis olevatelt allikatelt.

Dividendid – ei maksustata tulumaksuga.
Protsendid –ei maksustata tulumaksuga, kui protsendimäär ei ületa turu taset. Juhul, kui see ületab turu taset, tuleb tasuda maksu turumäära ja tasutud määra vahe pealt.
Autoritasu – maksumäär on 10%, ehkki see võib olla ka väiksem, kui on olemas topeltmaksustamise vältimise kokkulepe, või puududa hoopiski vastavalt EL-i direktiivile (Interest and Royalty Payment Directive).

Kapitali juurdekasv – residentidest füüsiliste isikute puhul on maksumäär 21% ning residentidest juriidiliste isikute ja mitteresidentide puhul 0%. Juhul kui üle 50% ettevõtte varadest moodustab Eestis olev kinnisvara, on maksumäär 21%.
Töötasu – maksu tasutakse juhul, kui töö toimumise kohaks on Eesti või kui makstakse töötasu ettevõtte juhtorganite liikmetele.

Käibemaks

Käibemaksu standardmäär on 20% maksustatavast hinnast.

Käibemaksu tasuvad isikud, kes tegelevad ettevõtlusega, kaasa arvatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigi- ja valla- või linnaettevõtted.

Isikud, kelle käive on ületanud kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on kohustatud registreerima ennast Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena. Maksustamisperioodiks on üks kalendrikuu. Käibemaksudeklaratsioonid tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Alandatud maksumäärad kehtivad raamatutele, meditsiiniseadmetele ja farmaatsiatoodetele, perioodilistele väljaannetele (välja arvatud erootilised, pornograafilised ja reklaamväljaanded) ning majutusteenustele.

Maamaks

Maamaks määratakse kindlaks maa hinnangulise väärtuse alusel. Maamaksu tasub maakrundi omanik või eraldi juhtudel maa kasutaja. Maamaksu määr on 0,1‒2,5% maa hinnangulisest väärtusest aastas. Maksumäära määrab kindlaks kohalik omavalitsus hiljemalt iga maksustamisperioodi (kalendriaasta) 31. jaanuariks.

Kohalikud maksud

Vastavalt kohalike maksude seadusele võivad kohalikke makse kehtestada valla- ja linnavolikogud oma normatiivsete õigusaktidega.
Võidakse kehtestada järgmisi kohalikke makse: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks on maksumaksja õlul lasuv rahaline kohustus, mille eesmärgiks on riiklike pensionide ja tervisekindlustusmaksete väljamaksmiseks vajalike tulude kogumine.

Sotsiaalmaksu tasuvad juriidilised isikud, füüsilised isikud, Eestis alalist tegevuskohta omavad mitteresidendid, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised Eestis tegutsevad isikud, kes teostavad sotsiaalmaksuseaduses sätestatud väljamakseid, nagu näiteks töötasu, juhtorgani liikme tasu, erisoodustused, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu, teenustelepingute alusel füüsilistele isikutele makstavad tasud.

Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavast summast.

Tollimaksud

Tollimaks on lõiv, mis arvutatakse tollitariifide alusel. Tollimaksu arvestatakse Eesti tolliterritooriumile sisseveetavate kaupade maksumuse pealt. Tollimaksu tasub importija.

Tollimaksusid tasutakse vastavalt tolliseaduses sätestatud protseduurile ja tähtaegade jooksul.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiis

Aktsiisiga maksustatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt alkohoolseid jooke, tubakatooteid, kütuseid ja elektrienergiat.

Alkoholiaktsiisi määrad on sätestatud seaduses, kusjuures need on eri liiki alkohoolsete jookide puhul erinevad.

Tubakaaktsiisi kohaldatakse tubakatoodete ja tubakatoodetel olevate vapimärgiste suhtes.

Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast tuhande sigareti kohta ja proportsionaalsest määrast, mis arvutatakse sigarettide kõrgeima jaehinna alusel. Kütuseaktsiisi kohaldatakse Eestis toodetud või Eestisse imporditud mootorikütuse, mootoriõli ja masuudi suhtes. Aktsiisimäärad on sätestatud seaduse lisas.

Pakendiaktsiis

Pakendiaktsiisi kohaldatakse Eestis käibele lastud või Eestisse imporditud või reimporditud kaupade pakendite suhtes. Aktsiisimäärad on sätestatud pakendiaktsiisiseaduse lisas.

Hasartmängumaks

Maksustamisele kuuluvad summad, mis on saadud panustena totalisaatoritesse või kihlvedudesse või mängulaudadele või mänguautomaatidesse, mida kasutatakse hasartmängude korraldamiseks; summad, mis on saadud panustena hasartmängudes, mis ei toimu mängulaudadel või mänguautomaatide abil; summad, mis on saadud loteriipiletite müügist seadusega kooskõlas läbiviidavate loteriide puhul.

Hasartmängumaksu tasub hasartmängude korraldaja. Maksumäärad on sätestatud hasartmängumaksu seaduses.

Maksuõiguse allikad

Eesti peamised maksundusalased õigusaktid on järgmised:

– Maksukorralduse seadus
– Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
– Pakendiaktsiisi seadus
– Hasartmängumaksu seadus
– Tulumaksuseadus
– Sotsiaalmaksuseadus
– Kogumispensionide seadus
– Töötuskindlustuse seadus
– Maamaksuseadus
– Tolliseadus (Eesti tollitariifistiku haldamise kord?)
– Kohalike maksude seadus
– Riigilõivuseadus
– Käibemaksuseadus